Ååʹsǩjääuʹr da Ååʹsǩkuõšk jälstemǩeeʹdd
Teʹl ko Lääʹddjânnam mõõnti vääinest Peäccam ânnʹjõž Ruõšš beälla, mõõnte Semenoffiʹʒʒi da Fofanoffiʹʒʒi piârri määŋgai jeeʹres nuõrttsääʹm piârrji nalla jiijjâz juâkkjânnmeez. Peäccam leäi leämmaž nuõrttsaaʹmi ääʹrbvuâlaž jälstemvuʹvdd. Väinnpoodd nuõrttsaaʹmid siʹrddeš evakko mätkka Lääʹddjânnam beälla. Mâŋŋa Sääʹmjânnam vääin, seeʹst puuđi evakkomäʹtǩǩ, leša sij jie vuäittam teänab mäcced tuâl’jõž dommvoudda. Vuʹvddluõvtõõzzâst nuõrttsääʹmpiârri mõõnte dommpääiʹǩeez, puäʒʒjällmõõžžeez di jeeʹres jällmõõžžeez da bieʹǩǩ ruåđin kuâđđje ânn’jõž Ruõšš beälla.
Vuõššân Semenoffiʹʒʒi da Fofanoffiʹʒʒi piârri aazzõʹtte jälsted miâlggâd ââʹlda ânn’jõž dommvuuʹd nuõrttraaj âlddsa, Čuõmmjooǥǥ da Låttjooǥǥ kuâŋŋsid. Semenoffiʹʒʒe da Fofanoffiʹʒʒe raʹjje jiõcceez täʹlvvpääiʹǩ Låttjooǥǥ riddu ââld Čuõmmjooǥǥ njäälm. Ǩieʹsspääiʹǩ jälstempõõrtid raʹjješ nåkam 12 ǩm määʹtǩ tuâkka täʹlvvpääiʹǩest, Čuõmmjooǥǥ Kueʹttjääʹur riddu. Ǩieʹsspääiʹǩ lie leämmaž še Vuâsk-, Äiʹtt- da Ruâkkjääuʹrest di Lååʹtt reeddain. Muäʹdd eeʹjj ǩeeʹjjest Semenoffiʹʒʒi da Fofanoffiʹʒʒi piârri siʹrdde põõššinalla jälsted Čeʹvetjäurra.
Täʹlvvsijdd leäi kueiʹt piârri ”sijdd”; Semenoffiʹʒʒi lââʹssen Lååʹtt kuâŋŋsa aazzõʹtte Fofonoffiʹʒʒe piâr. Täʹlvvpäikka puõʹtteš juʹn påʹrǧǧmannu looppâst da serddmääʹtǩ joʹtteš suukkâmvõnnsin. Obb tääʹlv šiʹlleš kueʹl juŋŋsid ââʹneeʹl. Puäʒʒhååid õʹnneš, håʹt jäänaš puõccin leäi kuâđđjam tuâl’jõž šõddâmpäikka. Puäʒʒäidd ij täʹlvvpääiʹǩest leämmaž. Puõccid ij taarbšam poorted, tõʹnt ko kuäivâspääiʹǩ leʹjje šiõǥǥ. Tåʹlǩ muäʹdd puõccu leʹjje ǩidd ǩeʹddmääʹrǩest. Puõccui lââʹssen nuõrttsaaʹmin leʹjje še saauʒ.
Lååʹtt täʹlvvsiidâast, Ååʹsǩkuõškâst lie jälstam Ååđaž (s. 1876) da Nättli (s. 1873 j.s. Gerasimoff) Semenoff di sij nijdd Mäʹrjj da päʹrnn Pietar (”Peätt ”, s. 1921) kappjes Eeʹldin (s.1924, j.s. Fofanoff). Ååđa da Nättli niõđi pääʹrn Oʹnddri da Eʹllj kuʹlle še piârõhttsažkådda. Ååʹsǩjääuʹr nuõrtireeddast jälsti Semenoff Ååđa puärrsõmâs päʹrnn Evvan (”Uʹcc-Evvan”, s. 1908), kappjines Jååffain di sij koumm niõđ da päʹrnn. Jääuʹr viõstârbeäʹlnn jälste Fofonoff Åʹsǩǩ, suu kaav Akilina da suännai nellj pääʹrn.
Ååʹsǩjääuʹrest leʹjje kueʹhtt jälstempõõrt, kook tän poodd lie teevvǩâni da kõččâmnalla. Kuälmad põõrtâst lie kuâđđjam tåʹlǩ muäʹdd hirssriâdd. Ǩeʹddmääʹrǩest lie veâl tobddjemnalla äiʹttkååʹv da kueʹttkååʹv.
Ååʹsǩkuõsk sääʹmǩeʹdd lij 300 mettred Ååʹsǩjääuʹr jälstemǩeeʹddest Låttjooǥǥ pââʹjj-joʹǩǩe. Ååʹsǩkuõškâst ǩeʹddmääʹrǩest käunnai põõrt lââʹssen suõvvsäuʹnn, mäddǩiiuǥân da kueʹhtt ǩeâllar di nuuʹžniǩ. Saauʒi ââʹnnem diõtt ǩeeʹddest leʹjje sauʒʒkäärd da –puur. Lââʹssen sääʹmǩeeʹddest lij käunnjemnalla äiʹttkueʹtt di kuäʹđi paaʒʒtõõzz. Sueiʹni da jeäkkli diõtt leʹjje jiijjâz ruõkkâmlueʹv.
Saauʒid viʹǯǯeš sueiʹnid kolmmen jeeʹres pääiʹǩest. Pueʹrmõs päiʹǩǩ leäi puârast šõddi sueiʹnn poožn Čuõmmjooǥǥ njääʹlmest ǩilomettar veeʹrd Låttjooǥǥ vuâlårra Lååʹtt tâʹvvreeddast, rååʹđ puõtt. Poožn leäi ääiʹjben âânnam Rääjj-Jooʹsep leʹbe Joosef Juhonpoika Sallila, kååʹtt jälsti vuâlbeäʹlnn Låttjokk’kuâŋŋsest. Mâŋŋa Jooʹsep jääʹmmest eeʹjjest 1946 šiõǥǥ sueiʹnnčuõppâmpääiʹǩ leʹjje saaʹmi âânnmõõžžâst.
Põõrt da šelljpõõrt lie suõʹjjuum asetõõzzin eeʹjjest 1985. Põõrtid da šelljpõõrtid ij vuâǯǯ ââʹnned lokku vääldǩâni nuuʹžniǩ, kååʹtt lij puki luâđastjooʹttji âânnmõõžžâst.