Väʹččer vuuʹd lie aazztam aanrõšämmla nuʹtt kuuʹǩǩ ǥo tieđet. Sij jieʹlle kueʹllšeeʹllmõõžžâst da mieʹcstummšest da mââimõs eeʹjjčueʹđin uʹccmäddtäälast saauʒid da kuuzzid ââʹneeʹl. Puäʒʒtääl leäi še aalǥâst uʹccmäddtääll. Taarr puäʒʒsämmla jåʹtte vuuʹdest taaʹlvi. Jõnnväʹlddpolitiik raajj’jååttmõõžžines piiji raajid ǩidd eeʹjj 1852 äiʹǧǧen. Puõccu jåʹtte seârvvna raaj pâʹjjel veâl nuʹbb eeʹjj čueʹđ ouddâl ǥu jânnmi kõʹsǩǩe rajjum puäʒʒäidd cõõggi jååttmõõžž. Vuõssmõõzz Taarrâst serddam puäʒʒsämmla aazzškuõʹtte Väʹččer voudda 1860-lååǥǥast. Aanrõšsämmlai kõõskâst puäʒʒtääl miârktõs kaggõõđi 1900-lååǥǥ aalǥâst. Väʹččer poostaijânnma koʹlle nellj paalǥâskååʹdd: Muddusjääuʹr, Njauddâm, Paččjooǥǥ da Väʹččer paalǥâskååʹdd, da puäʒʒhoiʹddjummuš lij vääžnai jieʹllemvueʹǩǩ vuuʹdest.
Sääʹmsiid
Väʹččer vuʹvdd kooll Aanar kådda, kååʹtt lij Aanar sääʹmsiid leʹbe siida äärblaž. Sääʹmsijdd leäi tiõttum piârrjin årrjam jiiʹjjesnallšem âânnemvuʹvdd, koon raaj leʹjje jiõčč ääʹššest čaaʹʒʒi da mieʹcci naaudšemvuõiggâdvuõđi raaj. Jeeʹres sääʹmsiidi aazzi vuåǯǯu kueʹllšeeʹlled da mieʹcsted tõn vuuʹdest tåʹlǩ vuåkrjeeʹl voudda vuõiggâdvuõđ. Sääʹmsiidi raaj šâʹdde jäänmõsân kõskkääiʹjest da teʹl aaʹlji raaji piijjmõš ǩiiʹrji õõl da meäcca. Tâʹvvkalott leäi juõkkum piiđpirrõõzzid sääʹmsiidi mieʹldd, da eeʹjj 1751 rääuhsuåppmõõžžâst ääʹljeeʹl še väʹlddkooʹddi raaj jääʹǩǩte sääʹmsiidi raajid. Ruõcc-Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam smiõʹtte kueʹhttčueʹđ eeʹjj raai vuõigg pääiʹǩ Vaʹrjjelvuõn da Paččjooǥǥ åʹrnn nuʹtt, što jååttmõš da kauppõõllmõš Jiõŋŋmiârr reddjânnma leʹčči vueiʹtlvaž. Mâŋŋa nuuʹbb maaiʹlmvääin seârvvna Lääʹddjânnam mõõnti õhttvuõđ Jiõŋŋmieʹrre. Nääiʹt Väʹččer muđoi jõõskâs vuʹvdd lij leämmaš koolm väʹlddkååʹdd historiast miârkteei päiʹǩǩ.
Ruija pääʹljes
Väʹččer poostaijânnam čõõđ lie jååttam Ruija reddjânnma kauppneeʹǩǩ da kueʹllšiiʹlli. Vääžnmõš ǩeäinn mõõni Aanarjääuʹr čõõđ Čueʹlsvuõʹnne da tååiǥ mueʹtǩi pâʹjjel vuõn čuõʹppka. Jiõŋŋmiâr reddjânnmest kaaupšeš da šiʹlleš kueʹl. Veâl 1880- lååǥǥ looppâst Aanar åʹrnn jiõʹlle juõʹǩǩ eeʹjj 150 kueʹllšiiʹlli Ruija beäʹlnn kueʹllšeeʹllmen. Ruija markknest lie peäggtõõzz juʹn 1500-lååǥǥast. Markknest sizzmäädd kauppneävvaid vaajteš miâr kuâlla da ålggjânnam kauppneävvaid. Aanrõõžž kaaupše puõccuid, puäʒʒouddsid, nääuʹdi čååuʹdid, kååʹddǩid, looʹddid, meäʹccšiilid, ǩiõudid da kåårjid. Kauppneävvaivuiʹm sij vuäʹstte da vaajte sääʹrjid, vattjid, ålggjânnam aunnsid, ruõivvsid, veäʹšǩǩkärldõõǥǥid, seeʹlljid, peessaid, ääušaid, kååʹrnid, jäävvaid, veeiʹnid, tääbbǩid, saaʹltid da saalǥid. Kaaupid tuejjeeš ruõššlaivuim da taaǯǯivuim pâi peäggtum ääiʹj kauppšiõtt’tõõzzi mieʹldd.
Emansa 1800- lååǥǥ looppâst jååʹttem-maaʹtǩid da pälggsid pueʹreeš riikk tååimast. Čueʹlsvuõn tâʹvvǩeeʹjjest raʹjješ pälggaz liinnj Taar raai räjja. Võõnâsväälid piʹjje tiõttid da Čueʹlsvuõnmueʹtǩ pâʹjjel raʹjješ 45 mettar kokksaž moost võnnsi ǩieʹssem diõtt. Aanarjääuʹr beälla raʹjješ jooʹttji suejjsââʹjjen Pisternjaarǥ da Čueʹlsvuõn meäʹccǩeâmpaid.