Gáhtte hearkkes árktalaš luonddu
Murjen, guolásteapmi ja meahcásteapmi leat ain báikkálaččaide dehálaš árbevirolaš ealáhusat.
Bivdde ja čoakke luonddubuktagiid, dego meahcástan-, guolástan- ja muorjesállašiid ja eará luonddubuktagiid dušše dan veardde man olu dárbbašat
- Čuovo guolástan- ja meahcástanlága, dáidda laktáseaddji rávvagiid, sálašdihtomeriid ja buorre vugiid (suomagillii, eraluvat.fi).
- Gudnejahte báikkálaš árbevieruid ja bivdokultuvrra ja sállaša (suomagillii, eraluvat.fi).
- Čuovo guolásteapmái laktáseaddji desinfiserenrávvagiid luossaluhtehasa leavvama eastadeapmin (suomagillii, suomagillii).
Čuovo juo gárvvis bálgáid ja geinnodagaid lundui.fi/vanddardanetikeahtta
- Bissumin bálgá alde vealttat ealliid dárbbašmeahttun hehttema ja dagat vejolažžan doarvái guhkes mátki báhtareapmái ja bessenráfi.
- Ále duolmma šattuid.
- Ále daga ođđa bálgáid ja nuppástuhte sápmelaččaid kultureanadaga.
- Čuovo meahccejohtaluslobiid eavttuid ja biso johtolagain (suomagillii, eraluvat.fi).
Doallat davvi čáziid šerredin
- Suodjal árktalaš meahccečázádagaid liiggálaš hehttehusain, ovdamearkka dihtii vealtimin vuojadeami smávva duottarjávrriin.
- Gáldut leat luonddus lihkadeaddjiide dehálaš čáziváldinbáikkit (suomagillii).
- Ále basa lihtiid dahje basat njuolga čázádagas dahje dan lahkosis, njammat čázi lihtiid bassama maŋŋá eatnamii doarvái guhkás čázádagas.
- Jos hivsset ii leat anus, daga dárbbuid doarvái guhkás čázádagas ja govčča bázahusaid. Ále guođe hivssetbáhpára biekka fárrui muhto govčča dan.
Dolastallan
- Oidde vánddardanvuoššanrusttega ja čujuhuvvon dolastallansajiid. Muorahis duottarbadjosiin fertejit leat dolastallanneavvut fárus.
- Ále gaikko beassi dahje doaje ovssiid ealli muorain.
Oahpásmuva ovddalgihtii galledan- ja vánddardančuozáhagaide ja čuovo guovllu rávvagiid, njuolggadusaid ja buorre dábiid.