Doalvvo manadettiin dan, maid buktet boađedettiin

Vánddardeamisge leat birasváikkuhusat, muhto juohkehaš sáhttá geahpedit dáid álkidit. Duhpátlahki bálkesteapmi eatnamii sáhttá orrut unna áššin, muhto lahki eanaluvvan bistá bahámusat 15 jagi. Heartamállestobe jávkamii darbbašuvvo moaddečuohte jagi, juhkanburke ja plastihkka seilot juoba 1000 jagi. Luondu ja eará vánddardeaddjit giitet, go buvttát bázahusaidat eret luonddus ja veahkehat doalahit duovdagiid seamma čáppisin čuovvovaš johttiide!

Ruskkahis vánddardeami vuođđojurdda lea ovttageardán: vánddardeaddjis ii báze luoddage lundui. Eanaluvvi  bázahusat biddjojit kompostahivssehii dahje kompostorii ja buhtes bábir ja kartoŋga dollii. Buot eará bázahus gurpojuvvo iežas rehpos eret luonddus.


Sáhtát álggahit ruskkahis  vánddardeami jo  gávppašettiin dahje maŋimustá niesteherškkuid báhkedettiinat. Gánneha geavahit ekologalaš báhkaid ja báhkket nisttiid skáhpuide maid sáhttá ođđasis geavahit.

Rehppui lea buorre báhkket plásttetseahkaid bázahusaid várás. Go báhkat guorranit, rehppo maid vuohkkasit geahppu vánddardeami ovdánettiin!  Ovdamearkan heartamállestobe deadddá dievasin buorrái gilobeale ja guorusin dušše nana komfeluhta veardde. Goikevánddardanniesti deaddá 150 grámma ja guoros seahkka dušše muhtun gámma.

Unna doaimmaiguin leat stuorra váikkuhusat

Ruskkahis vánddardeamis ávkášuvvet sihke luondu ja vánddardeaddji. Ruskkahis vánddardeami ánssus vánddardančuozáhagaid ruskabáikebázahusat leat geahppánan, vaikko álbmotmehciid ja eará vánddardančuozáhagaid galledeaddjimearit  leat lassánan. Vánddardančuozáhagaid boahtinbáikkiide leat ordnejuvvon erenoamáš ordnenbáikkit, ja vuoiŋŋastanbáikkiide leat ráhkaduvvon kompostorat.

Ruskkahis vánddardeapmi geahpeda fuolahanvuodjima vánddardančuozáhagain ja dan bokte šláma, bázahusaid ja eanavuođu gollama. Dat seastá luonddu lassin ruđa ja barggu, maid sáhttá bidjat vánddardangeinnodagaid ja eará bálvalusaid buorideami várás, vánddardeaddjiid illun.

Ruskkahis vánddardeami vuođđojurdagat

  • Báhkke nisttiid bistevaš ja ođđasisanu skáhpuide ja seahkaide. Ná du fárus leat  šaddi báhkkenbázahusat nu unnán go vejolaš.
  • Borramušbázahusaid ja eará biobázahusaid sáhtát guođđit vuoiŋŋastanbáikki kompostorhivssehii dahje kompostorii.
  • Smávva meari buhtes báhpára ja kartoŋgga sáhttá ávkkástallat cahkkehahkan dollasajis dahje ávdinstobu árranis. Eará bázahusaid – dego alumiidnafolio sisdoalli báhkaid dahje plastihkka – ii oaččo boaldit dolas, daningo dain sáhttet šaddat bieđgankeahtes bázahusat ja mirkolaš gássat.
  • Ale guođe boaldinbážahusa earáid fuollan ovdamearkan boaldenmuorravisttiide.
  • Buvtte váralaš- ja seahkalasbázahusaid eret meahcis.
  • Biobázahusat eai gula seahkalasbázahuslihttái, daningo dat álget álkidit háisut. Lassin eallit sáhttet leabbut earáge ruskkaid miehtá ozadettiin geasuheaddji biobázahusaid ruskalihtiin.
  • Váralašbázahus, dego akkumuláhtorat dahje báhtterat, gullet váralaš bázahusaid čoagginbáikái, eai sehkalasbázahuslihttái.
  • Čorge ovtto iežat ja dárbbu mielde maiddái earáid bážahusaid. Fievrret álo smávva ruskaseahka fárustat, čoakke dohko ruskkaid maid earát leat vajálduhttán.
  • Buorremenolaš duhpáhasti čoaggá lahkiid iežas skáhppui ja gurre skáhpu maŋŋá bázahuslihttái.

Loga lasi ribahis vánddardeamis suomágillii.

Ná maŋga jagi ruskkat eanaluvvet

  • Duhpátlahkit 15
  • Plásttetseahkka 100, plásttetboahtal juoba 1000
  • Heartamállestobe 200-500
  • Alumiidna juhkanburke 200-1000
  • Lássa seailu luonddus agálaččat
  • Báhtterat 200-1000
  • Kartoŋgamugga ja mielkeburke 1-5
  • Báber njunneliidni 1-2
  • Suoskangumme 20-25
  • Seahkagokčit čuđiid jagiid

Suoma stobut – 
geavaheapmi ja dorvvolašvuođarávvagat
-video

(youtube.com, eaŋgalasgillii)