Leatgo álot háliidan ollašuhttit Viisikko-girjjiin oahpes reaissu, bovdet ustibiid fárrui, báhkket niestegorii herskkuid ja dollet fearánastit? Historjáčuozáhagaid joavkkus lea válljenmunni iige fearánastimis leat badjeahkerádjá.
Historjáčuozáhagat, mat gávdnojit luonddus, muitalit olbmuid eallimis oassin luonddu dahje muhtimin dáistaleamis dan vuostá. Dološdáluin dahkkon bargu ja sulluidkultuvrra gáhtten lea ealli kulturárbi. Máŋggat riikkamet badjel sihkastan ja rájáid alde buollán soađit leat guođđán luottaset lundui. Soahtehistorjjálaš čuozáhagaide oahpásmuvvan lea seamma háve álbmotlaš muittuid gáhtten.
Stáhtaeatnamiin leat kultuvrra ruohttasiid alde. Lappi duoddariin rahpasan eanadat hearkkes ja čiegus mearkkašumiiguin lea sámekulturárbbi oassi. Mehciin ruossalágaid mohkohalli boares geinnodagat, muoraid siidduide ja bávttiide čullon dahje málejuvvon mearkkat muitalit jaskes máidnasa dološ johttiin.
Sáhtát maiddái ovddošit seammá álbmotduovdagiid go golleáigge dáiddárat. "Kolis! Okta mu eallima stuorámus vásáhusain. Plánat. 'La Montaigne'" čálii Sibelius beaivegirjásis, kánske njealját sinfoniija jo plánemiin. Movttáskeapmi luonddu čábbodaga ovddas lea ain lobálaš!
Máŋgat čearddalašduovdaga leat muhtumassii dahje ollásit luonddusuodjalanguovlluin, ja guokte dain leat Davvi-Sámis.
Jos dáhtut diehtit lasi kultuvraárbámet dikšumis, oahpasnuva kultuvrraárbbi fierbmesiidduide (suomagillii).
Dán siiddu čujuhus lea www.lundui.fi/historjacuozahagat
