Áššehasbálvalus ja oahpisteapmi

Ovttasbargoguimmiid fállán bálvalusat Geavus

Turismafitnodagaid lágidan bálvalusat Geavus (suomagillii). Čuovvovaš fitnodagat ja oktašasbargoguoimmit lágidit bálvalusaid Geavus. Sis lea oktašasargosoahpamuš Meahciráđđehusain ja sii ollašuhttet bistevaš luondduturisma prinsihpaid (metsa.fi) doaimmadettiin meahcis.

Boradeapmi, málesteapmi ja nisttiid háhkan

Gávppit ja kafeat

  • Lagamus gávppit ja kafeat leat Gápmas, Gáregasnjárggas ja Ohcejogas

Dolastallansajit

  • Bálggesguorain leat luonddumeahcis oktiibuot 15 sajošdollasaji. Dat leat čáhcegáttis ja moatte kilomehtera gaskkaid. Sajošdola lea vejolaš bidjat dušše dolastallanbáikkiid árraniidda. Meahccebuollinváruhusa áigge lea sajošdola bidjan dáiddage árraniidda gildojuvvon.

Juhkančáhci

  • Golgi čáhci jugaha heailla guovllus, muhto stobuid ja dolastallansajiid lahkosiin dan gánneha vuoššat daikke buhtistit sillemiin.

Bazahusfuolahus

  • Geavu guovllus eai leat bázahusaid čohkkenlihtit, nu ahte bázahusfuolahus lea iešdoaimmalaš. Dát dárkkuha dan, ahte johtti váldá vástu iežas bázahusain buktimin daid eret meahcis sirremii.
  • Ekoruskalihtit leat Geavu bálgá mátta- ja davágeahčen.
  • Buolli ruskkaid sáhttá boaldit ja eanaluvvi ruskkaid sáhttá bidjat muorrahivssegiid vuolilduskassaide. Olgohivssega goikemis berre fuolahit geavaheami oktavuoŋas.
  • Loga lasi Ribahis vánddardeapmi.

Hivssegat

Geavu luonddumeahci buot dollasajiid ja ávdinstobuid oktavuođas lea olgohivsset, mas lea čohkkenlihtti sanitehtabiergasiide. Olgohivssega goikemis berre fuolahit geavaheami oktavuođas.

Garra rávdnji, man badjel manná stállebáddi, mas heaŋgá oránša bátti geažes geavja. Nuppi gáttis lea soahkevuovdi, man duohken ceakkus bákteseaidni.
 

Rasttildanbáikkit

Geavvu rasttilduvvo gáli golbmii. Rasttildanbáikkiin gállima álkidahttet doarjjavaijerat. Gállima álkidahttit gánneha váldit kummevuđot gállingápmagiid fárrui.

Idjadeapmi

Dealttástallan ja lávut

  • Luonddumeahcis tealtástallan lea lobálaš dušše dan várás várrejuvvon báikkiin, mat luonddumeahci guovllus leat ovcci ja olggobealde bálgáid guoras lassin njeallje. Muoraid váldin gohttema várás lea gildojuvvon.
  • Ruktajávrri ávdinstobu šilljobirrasis lea dálkesuodjelavvu beaiveatnui.
  • Dálkesuodjin ja biergasiid goikadeami várás leat guokte gákkeslavu Suohpášádjagis ja Gamajotsuohpášádjagis. Dat eai leat oaivvilduvvon ijastallamii.
  • Luonddumeahci olggobealde Báišduoddara meahcceguovlluin oažžu gohttet friija.

Ovddabealde lea čielga bálggis, man báldii lea biddjojuvvon tealtá.
 

Ávdinstobut

Ávdinstobuin sáhttá idjadit ija dahje guokte, dárkilut dieđuid stobuin oažžu stobut-siiddus.

Geavu vánddardanjohtolaga dahje Guivvi johtolaga bálddas leat golbma ávdinstobu. Luonddumeahci sisti leat dušše Guivvi ja Mádjoga ávdinstobut.

  • Ruktajávrri ávdinstohpu lea Geavu luonddumeahci máttafiesttarbealde, Luopmošjávrriide gullevaš Stuorrajávrri nuortadavábealde ja Luopmošbuolžža davábealde leahkki Ruktajávrri nuortadavábealde.
  • Njávgoaivvi ávdinstohpu ávdinstohpu lea Geavu luonddumeahci fiesttarbealde, Luopmošjávrris sullii 6 km davábealde leahkki Njávgoaivvi davvefiesttarbealde smávva soahkevuovddis.
  • Guivvi ávdinstohpu lea davit Gamajoga gierraga suorggi davábealde, sullii bealle kilomehtera joga suorrananbáikkis fiestarii, Guivvi nuorta-máttanuortta bealde.
  • Mádjoga ávdinstohpu lea luonddumeahci davveoasis, Davimuš Mádjoga suorggi nuortagáttis sajis, gokko Borgebeaskaávžži ája laktasa dasa.

Gámmet

  • Áhkogámme lea merkejuvvon bálgá guoras Njávgoaivvi ja Guivvi gaskkas, justa luonddumeahci rájá olggobealde. Gámme lea ođasmahtton borgemánus 2007. Gámme lahkosiin lea fuolahuvvon dolastallanbáiki, goikehivsset ja bázahusaid sirrenbáiki.
  • Fiellojohgoržži gámme lea Fiellojoga ja Geavu lavttasajis, Fiellojohgoržži davábeale gáttis. Eai muorraseaŋggat, moadde beavddi ja beaŋkkat. Dálkesuodji, ii idjadeapmái.
  • Njaggaljávrri gámme lea gaskkamuš Njaggaljávrri davágeahčen. Dat lea 1980-logus divoduvvon boares guolástangoahti, man guovdu leat dollasadji ja moadde muorrabeaŋkka. Dálkesuodji, ii idjadeapmái.

Goahti jeaggeguovllu bálddas, mas lea muorrauksa. Ovddabealde mieigá rápmalávka.

Idjadeapmi lahkosiin

Luopmostobut, gohttenbáikkit, karavánaraid bálvalusat ja sávdnun

Muorraráhpat johtet bajás duoddara vieltti mielde.
 

Lihkadanlápmásiid bálvalusat

  • Guovllus eai leat erenomáš bálvalusat lápmásiidda.
  • Anára Siiddas beassá juohke sadjái jorrestuoluin, muhto auditoriai dál čáhká dušše okta. Jorrestuollu lea maiddái várrejuvvon áššehasaid geavahussii. Visttis lea inva-wc. Olgomuseas sáhttá lihkadit geassit nu, ahte veahkeheaddji lea fárus.

Eará bálvalusat lahkosiin

  • Lagamus gávppit, bensenstašuvnnat, fitnodatpoasttat ja taksit gávdnojit Gáregasnjárggas ja Ohcejogas.
  • Fuomáš, ahte heailla Ohcejoga gielddas ii leat báŋkoautomáhta!
  • Guovllu gávppiin leat dálkkasskáhpet.
  • Ohcejogas dearvvasvuođaguovddáš ja Gáregasnjárggas lea dearvvasvuođadállu.
  • Biillasirdinbálvalusaid gánneha jearahallat báikkálaš turistafitnodatolbmuin (exploreutsjoki.fi)
  • Idjadanbálvalusat leat fállun valjis, lagamus hotealla lea Ohcejogas.
  • Lassidieđut bálvalusain Ohcejoga (utsjoki.fi) siidduin.

Geavu bálgá dealttástallanbáikkit

Davá-máttageahčái:
(idjadeapmi)

Silkeája (2,5 km)
Guoikgáhritája (3,5 km)
Beahcelávojávrrit (5 km)
Njaggaljávri (8 km)
Gamajotnsuohpášája (4,5 km)
Roajášjávri (9,5 km)
Fiellogahjohka (6,5 km)
Suohpášája (11,5 km)
Ruktajávri (10 km)
Luopmošjohka (2 km)